Majandus

2.1 Tööstus

Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on  Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus.  Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted.

Uued tööstusharud

Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni kuulub 119 ettevõtet, millest 49% tegeleb tervishoiuga, 37% tegutseb toiduainetetööstuses ja 14% keskkonnakaitse alal. Enamik neist on väikeettevõtted, mis on koondunud Madridi, Kataloonia ja Valencia ümbrusse. Sel teemal on kasulikud Hispaania Riikliku Biotehnoloogiakeskuse ja Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni veebilehed.

Teine innovaatiline valdkond on alternatiivenergeetika. Taastuvenergiate tootmise arengule pööravad suurt tähelepanu nii keskvalitsus kui ka piirkondlikud võimud, püüdes luua ettevõtetele võimalikult soodsat tegutsemiskeskkonda. Ettevõtted on koondunud Hispaania Taastuvenergia Tootjate Assotsiatsiooni. Hispaania on maailma kolmas tuuleenergia tootja. Hispaania ettevõte Iberdrola, kes on ka Eesti turu vastu huvi ilmutanud, on maailma juhtiv tuuleenergia tootja.

2.2 Põllumajandus

2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP-st  ning seal töötas 5,7%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust.

Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse.

2.3 Välissidemed

Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi
veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades
peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas
peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks
tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid
huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad
siia aastas kümneid miljoneid turiste.

Kliima

Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima.

1.2 Vetevõrk

Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln.

1.3 Reljeef

Pürenee poolsaarest viit kuuendikku hõlmava riigi keskosa
hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, mille jaotavad
kaheks osaks enam kui 2000 m kõrgused Kesk-Kordiljeerid. Medeta
ja seda ümbritsevate mäestike (Kantaabria, Pürenee, Andaluusia)vahele
on kiilutud tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Poolsaare
kõrgeim tippPico de Teide (3718 m).

Rahvastik

Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta  seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on:

Madrid – 3,155 miljonit elanikku

Barcelona – 1,593 miljonit elanikku

Valencia – 797 tuhat elanikku

Sevilla – 704 tuhat elanikku

Zaragoza – 647 tuhat elanikku

Málaga – 558 tuhat elanikku

Murcia – 410 tuhat elanikku

Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku

Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku

Bilbao – 353 tuhat elanikku

Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on  katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks.

Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:

katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas;

baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal;

galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;

valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.

Haridus

Hispaania haridus ei ole muude Euroopa riikide omast palju erinev. Meie haridussüsteem on jagatud tasemeteks nagu ka paljudes teistes riikides: lasteaed, algkool, põhikool (mis omakorda jaguneb kohustuslikuks põhikooliks vanuses 12-16 aastat ja põhikooliks vanuses 16-18 aastat) ning kõrgharidus. Erinevused hariduses võivad põhiliselt olla kohalike keelte õpetamises, kirjanduses jne; samuti teatud õppekavades detsentraliseerimise tõttu.